Tunnustused

2025. aastal antakse ENLS aastapreemiad välja 5 erinevas kategoorias:

Eesti Naislaulu Selts (ENLS) annab igal aasta välja aastapreemiaid, et tunnustada oma liikmete panust Eesti naislaululiikumise edendamisel. Aastapreemiatele saab nomineerida kollektiivi või kollektiiviga seotud isikut, kes on olnud vähemalt ühe hooaja Eesti Naislaulu Seltsi liige. Varasemalt premeeritud laureaate saab samas kategoorias uuesti nomineerida 4. hooaja möödudes. Eesti Naislaulu Seltsi 2025. aasta preemiad kuulutatakse välja 31. jaanuaril 2026 toimuval pidulikul aastapreemiate kontserdil Tallinna Muusika- ja Balletikoolis.

Eesti Naislaulu Seltsi aastapreemiate laureaadid

Aasta naiskoor 2023 – Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor (dirigent Triin Koch)  

Aasta naiskoor 2023, panuse eest kohalikku kultuuriruumi – Naiskoor Kirekeel (dirigent Aet Vill)

Aasta naiskoor 2022 – Üle-eestiline neidudekoor Leelo (dirigent Külli Kiivet)

Aasta naiskoor 2022, panuse eest kohalikku kultuuriruumi  – Tartu Ülikooli Naiskoori Tallinna Vilistaskoor (dirigent Triin Koch)

Aasta naiskoor 2021 – Tütarlastekoor Ellerhein (dirigent Ingrid Kõrvits)

Aasta naiskoor 2021, panuse eest kohalikku kultuuriruumi – Elleri Tütarlastekoor (dirigent Külli Lokko)

Aasta naiskoor 2020 – Nõmme Kultuurikeskuse Noorte Naiste koor Kevad (dirigent Õnne-Ann Roosvee)

Aasta naiskoor 2020, panuse eest kohalikku kultuuriruumi – Pärnu Muusikakooli neidudekoor Argentum Vox (dirigent Toomas Voll)

Aasta naiskoor 2019 – Suurupi Naiskoor Meretule (dirigent Elen Ilves)

Aasta naiskoor 2019, panuse eest kohalikku kultuuriruumi – Eesti Teaduste Akadeemia Naiskoor (dirigendid Andrus Siimon ja Hendrik Ojasaar)

Aasta naiskoor 2018 – Naiskoor Gaudete (dirigendid Mäit Männik ja Merike Toro)

Aasta naiskoor 2018, panuse eest kohalikku kultuuriruumi – Pärnu naiskoor Linda (dirigendid Tiiu Künnapas ja Külli Kelu)

Aasta naiskoor 2017 – Üle-eestiline neidudekoor Leelo (dirigent Külli Kiivet)

Aasta naiskoor 2017, panuse eest kohalikku kultuuriruumi – Naiskoor Tempera (dirigent Signe Rõõmus)

Aasta naiskoor 2016 – Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiline Naiskoor (dirigendid Aivar Leštšinski ja Jana Perens)

Aasta naiskoor 2015 – Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor (dirigent Triin Koch)

Aasta naiskoor 2014 – Naiskoor Carmina (dirigent Margit  Võsa)

Aasta naiskoor 2013 – Tartu naiskoor Emajõe Laulikud (dirigendid Vilve Maide ja Mariell Piispea)

Aasta naiskoor 2012 – VENÜ naiskoor Vanaemad (dirigendid Silvia Mellik ja Reet Ratassepp)

Aasta naiskoor 2011 – Eesti Koorijuhtide Naiskoor (dirigendid Andrus Siimon ja Õnne-Ann Roosvee)

Aasta naiskoor 2010 – Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor (dirigendid Triin Koch ja Ene Ahven)

Aasta naiskoor 2009 – ETV Noortekoor (dirigent Külli Kiivet)

Aasta naiskoor 2008 – Avinurme naiskoor (dirigent Maris Laht)

Aasta naiskoor 2007 – Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiline Naiskoor (dirigendid Raul Talmar ja Õnne-Ann Roosvee)

Aasta naiskoor 2006 – Tallinna Tehnikaülikooli Vilistlaste Naiskoor (dirigendid Anne Dorbek ja Andres Heinapuu)

Aasta naiskoor 2005 – Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor (dirigendid Vaike Uibopuu, Triin Koch ja Ene Ahven)

Aasta naiskoor 2004 – Põlva naiskoor Mai (dirigent Saidi Tammeorg)

Aasta naiskoor 2023 – Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor (dirigent Triin Koch)  

Aasta naiskoor 2023, panuse eest kohalikku kultuuriruumi – Naiskoor Kirekeel (dirigent Aet Vill)

Aasta naiskoor 2022 – Üle-eestiline neidudekoor Leelo (dirigent Külli Kiivet)

Aasta naiskoor 2022, panuse eest kohalikku kultuuriruumi  – Tartu Ülikooli Naiskoori Tallinna Vilistaskoor (dirigent Triin Koch)

Aasta naiskoor 2021 – Tütarlastekoor Ellerhein (dirigent Ingrid Kõrvits)

Aasta naiskoor 2021, panuse eest kohalikku kultuuriruumi – Elleri Tütarlastekoor (dirigent Külli Lokko)

Aasta naiskoor 2020 – Nõmme Kultuurikeskuse Noorte Naiste koor Kevad (dirigent Õnne-Ann Roosvee)

Aasta naiskoor 2020, panuse eest kohalikku kultuuriruumi – Pärnu Muusikakooli neidudekoor Argentum Vox (dirigent Toomas Voll)

Aasta naiskoor 2019 – Suurupi Naiskoor Meretule (dirigent Elen Ilves)

Aasta naiskoor 2019, panuse eest kohalikku kultuuriruumi – Eesti Teaduste Akadeemia Naiskoor (dirigendid Andrus Siimon ja Hendrik Ojasaar)

Aasta naiskoor 2018 – Naiskoor Gaudete (dirigendid Mäit Männik ja Merike Toro)

Aasta naiskoor 2018, panuse eest kohalikku kultuuriruumi – Pärnu naiskoor Linda (dirigendid Tiiu Künnapas ja Külli Kelu)

Aasta naiskoor 2017 – Üle-eestiline neidudekoor Leelo (dirigent Külli Kiivet)

Aasta naiskoor 2017, panuse eest kohalikku kultuuriruumi – Naiskoor Tempera (dirigent Signe Rõõmus)

 

Aasta naiskoor 2016 – Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiline Naiskoor (dirigendid Aivar Leštšinski ja Jana Perens)

Aasta naiskoor 2015 – Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor (dirigent Triin Koch)

Aasta naiskoor 2014 – Naiskoor Carmina (dirigent Margit  Võsa)

Aasta naiskoor 2013 – Tartu naiskoor Emajõe Laulikud (dirigendid Vilve Maide ja Mariell Piispea)

Aasta naiskoor 2012 – VENÜ naiskoor Vanaemad (dirigendid Silvia Mellik ja Reet Ratassepp)

Aasta naiskoor 2011 – Eesti Koorijuhtide Naiskoor (dirigendid Andrus Siimon ja Õnne-Ann Roosvee)

Aasta naiskoor 2010 – Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor (dirigendid Triin Koch ja Ene Ahven)

Aasta naiskoor 2009 – ETV Noortekoor (dirigent Külli Kiivet)

Aasta naiskoor 2008 – Avinurme naiskoor (dirigent Maris Laht)

Aasta naiskoor 2007 – Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiline Naiskoor (dirigendid Raul Talmar ja Õnne-Ann Roosvee)

Aasta naiskoor 2006 – Tallinna Tehnikaülikooli Vilistlaste Naiskoor (dirigendid Anne Dorbek ja Andres Heinapuu)

Aasta naiskoor 2005 – Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor (dirigendid Vaike Uibopuu, Triin Koch ja Ene Ahven)

Aasta naiskoor 2004 – Põlva naiskoor Mai (dirigent Saidi Tammeorg)

Arvo Ratassepa fond ja mälestusauhind

Lisaks aastapreemiate välja andmisele on Eesti Naislaulu Selts asutanud kaks tunnustusvormi, eesmärgiga jäädvustada professor Arvo Ratassepa kui silmapaistva koorijuhi, pedagoogi, helilooja ja laulupidude üldjuhi mälestust ning tunnustada tema väljapaistvat panust Eesti koorikultuuri.

Arvo Ratassepa mälestusauhind
Arvo Ratassepa mälestusauhind on asutatud märtsis 1996. aastal, Arvo Ratassepa 70. sünniaastapäeva puhul. Mälestusauhind on rändauhind, mida antakse välja silmapaistvate tulemuste eest töös kooridega või koorijuhtide õpetamisel. Laureaadi valivad Arvo Ratassepa pereliikmed koostöös Eesti Naislaulu Seltsi juhatusega.

Mälestusauhind on metallikunstnik Krista Laose poolt kujundatud hõbedast püramiidikujuline alus, millele on kinnitatud Arvo Ratassepa isiklik helihark. Püramiini külgedele graveeritakse rändauhinna saaja nimi koos tunnustuse saamise aastaarvuga.

Rändauhinna valdaja on Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, kus auhind on kultuuriloolise varana arvel.

Arvo Ratassepa mälestusauhinna laureaadid ja hoidjad

Arvo Ratassepa fond

Arvo Ratassepa fond on asutatud 23. aprillil 2017. aastal. Fondi toel antakse välja stipendiumit silmapaistvale koorijuhile, kooridirigeerimise õppejõule, koorijuht-heliloojale või koorijuht-organisaatorile.

Arvo Ratassepa fondi stipendiumi saajad

Arvo Ratassepale pühendatud mälestusauhinda ja stipendiumit antakse välja kaks korda viie aasta jooksul – Arvo Ratassepa juubeliaastal ning üldlaulupeo aastal.

“Aasta naiskoor 2025” kategoorias ootame kandidaate, kes on lõppeval aastal silma paistnud kõrgetasemelise ja aktiivse kontserttegevusega ning saavutanud märkimisväärseid tulemusi. Kandidaadiks saab esitada kollektiivi, kes on olnud vähemalt ühe hooaja Eesti Naislaulu Seltsi liige.

“Aasta naiskoor 2025 – panuse eest kohalikku kultuuriruumi” kategoorias ootame kandidaate, kes on lõppeval aastal oma kontserttegevusega ning järjepideva tööga andnud märkimisväärse panuse kohaliku kultuurielu edendamisse. Kandidaadiks saab esitada kollektiivi, kes on olnud vähemalt ühe hooaja Eesti Naislaulu Seltsi liige.

! “Aasta naiskoor” kategooria varasemad laureaadid võivad samas kategoorias uuesti kandideerida pärast nelja kalendriaasta möödumist. 2025. aasta aastapreemiatele on võimalik nomineerida kollektiive, kes pälvisid laureaaditiitli 2020. aastal või varem.

!! Alates 2025. aastast palume kõik kooristuudiote alla kuuluvad kollektiivid esitada “Aasta naiskoor” (kontsertkooride) kategoorias.

“Aasta korraldaja 2025” kategoorias ootame kandidaate, kes on oma järjepideva tegevusega andnud olulise panuse naiskooriliikumise arendamisse. 

Kategooria on eelkõige mõeldud üksikisikute tunnustamiseks. See on võimalus tänada ja esile tõsta oma kollektiivi koorivanemat, koori presidenti, esinaist või mõnda teist tiitlit kandvat kooriga seotud praktilise asjaajamise eest vastutavat inimest, kelle panus koori igapäevasesse toimimisse on asendamatu. 

Aasta korraldajaks saab nomineerida inimest, kes kuulus 2025. aasta seisuga Eesti Naislaulu Seltsi liikmeskoori kollektiivi.

“Aasta naiskoori tegu 2025” kategoorias ootame nomineerima lõppeval aastal toimunud tegu, mis on andnud olulise panuse Eesti naiskooriliikumise edendamisse. 

Aasta naiskoori teoks võib olla näiteks eriilmeline, kõrgetasemeline ja/või kõrgendatud avalikkuse huviga kontserdi korraldamine, naiskoorimuusika plaadistamine, koostööprojekt, mis on suurendanud naislaulu liikumise nähtavust vms. 

Julgustame Aasta naiskoori teoks esitama ka piirkondlikult olulisi algatusi ja ettevõtmisi. 

“Aasta koostööpartner 2025” kategoorias ootame nomineerima koostööpartnerit, kes on lõppeval aastal toetanud ja rikastanud Eesti naiskooriliikumist. 

Koostööpartnerina võib nomineerida nii üksikisikuid, kes on pakkunud koorile väärtuslikke kunstilisi arenguvõimalusi (nt hääleseadjad, klaverisaatjad jt), kui ka asutusi, kes on olnud olulised partnerid naiskooriürituste korraldamisel (nt kohalikud omavalitsused, haridusasutused, kultuurimajad, kirikud jt).