Aastat alustasime 17. veebruaril Eesti Vabariigi 106. aastapäevale pühendatud naiskooride kontserdiga „Suu laula, süda rõõmusta” Lüdigi saalis Vändras. Aasta naiskoori 2023 tiitliga pärjati Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor, dirigent Triin Koch. Panuse eest kohalikku kultuuriruumi pälvis tunnustuse Surju rahvamaja naiskoor Kirekeel, dirigent Aet Vill.
Kontserdil esitleti seltsi äsja ilmunud Sirje Kaasiku naiskoorilaulude kogumikku „ Kümme valget hingelindu” mille koostajad ja toimetajad olid laulude autor ja Margit Võsa, kujundaja Ivi Piibeleht. Kontserdil osales neli naiskoori, kunstiline juht oli Külli Kiivet.
13. mail toimus sarja „Kooskõla” raames Tallinna Filharmoonia Mustpeade Maja valges saalis kontsert „Hoiame ühte”, kus esines viis naiskoori. Kunstiline juht oli Toomas Voll.
Seltsi poolt korraldatud naiskooride kontserdiprojekti „Mu süda ärka üles” esimene kontsert sai teoks 18. mail Haapsalu Toomkirikus, kus kanti ette Sirje Kaasiku „Missa brevis”. Osales neli naiskoori, orelil Pille Metsson.
Teine samalaadne kontsert toimus 19. mail Tallinna Metodisti kirikus ja kolmas Hämeenlinna kirikus Soomes 25. mail. Nelja naiskoori reis Soome toimus 24. – 26. mail. Projekti kunstiline juht oli Margit Võsa.
4. juunil, Eesti lipu 140. aastapäeval kogunes suur hulk naiskooride lauljaid Toompeale, Kuberneri aeda, et koos orkestriga taaskord päikesetõusul tervitada meie ilusa riigilipu heiskamist Pika Hermanni torni. Pikaaegse koostöö eest pälvisid Margit Võsa ja Marika Murumaa Eesti Lipu Seltsi tänu ja tunnustuskirja.
8. juunil toimus Tallinna Keskraamatukogu saalis seltsi volikogu aruandlus – ja valimiskoosolek. Osa võttis 39 volinikku, kohal oli ka endisi esinaisi ja auliikmeid. Kuulati kokkuvõtet seltsi hooajast ja revisjonikomisjoni aruannet ning anti hinnang tegevusele. Esinaiseks kandideeris kaks isikut: Epp Vana ja Edmar Tuul, kes mõlemad tutvustasid lühidalt oma nägemust ja eesmärke. Salajase hääletuse tulemusena valiti seltsi uueks esinaiseks 31 poolthäälega Epp Vana. Edamr Tuul sai 7 häält ja 1 oli erapooletu. Kinnitati ka uue juhatuse koosseis: Aet Vill, Anneli Koppel, Külli Kiivet, Maarika Pokinen, Margit Võsa, Signe Rõõmus, Teele Utt, Tiiu Schüts. Sekretärina nõustus jätkama Marika Murumaa. Külalisesineja oli folklorist, kultuuriloolane ja kirjanik Marju Kõvupuu, kes rääkis teemal „Laul naise elus läbi aja”.
Eesti Naislaulu Selts 30! Esimese volikogu koosolek toimus 29. oktoobril 1994. Aastapäeva auks korraldasime 19. oktoobril piduliku kontserdi pealkirjaga „Aastatel on tiivad” Viimsi Artiumi saalis. Kunstilised juhid Karin Salumäe ja Toomas Voll ehitasid kava üles naisheliloojate ja -luuletajate loomingule. Kaastegev oli Tallinna Ülikooli sümfooniaorkester. Laval esinesid nii koos kui eraldi 20 nais- ja neidudekoori. Peokõne pidas seltsi esinaine Epp Vana. Kuulutati välja uued auliikmed: Linda Kardna, Margit Võsa, Sirje Kaasik, Toomas Voll ja postuumselt Aivar Leštšinski. Lõpulaulu „Ei saa mitte vaiki olla” said kaasa laulda kõik saalis viibinud kooride lauljad ja külalised.
Juba traditisooniliselt toimuvad aasta lõpus kolm jõulukontserti: 7. detsembril Tallinna Jaani kirikus kaheksa naiskoori kontsert „Jõulusoovid”, kunstiline juht Tõnis Sarap. 8. detsembril taas Tallinna Jaani kirikus „Jõulupuudutus”, laulmas viis neidudekoori, kunstiline juht Toomas Voll ning viimane, Lõuna-Eesti regiooni nais- ja neidudekootide kontsert „Kullatera” 15. detsembril Tartu Peetri kirkus, laulmas kaheksa koori, kunstiline juht Liisa Rahusoo.
Kõikide kontsertide, ürituste ja reisi sujuva korraldusega tegeles seltsi vastutav sekretär Marika Murumaa.
2024. aasta lõpu seisuga on Eesti Naislaulu Seltsis 60 koori (52 naiskoori ja 8 neidudekoori).